VÕS

Mitu klikki peab tegema e-kaupluses?

Sellest saab küsimuste küsimus kõigi ettevõtjate jaoks, kes tegelevad e-kaubandusega. Miks? Sest 13. juunil 2014. a jõustuvad tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused*, mis oluliselt muudavad ettevõtjate hoolsuskohustust tarbija teavitamisel. Uus seadus (ja osaliselt ka kehtiv) kehtestab 23 tingimust, kuidas ettevõtja peab tarbijaga e-kaupluses suhtlema.
http://blog.hedman.ee/2013/12/mitu-klikki-peab-tegema-e-kaupluses/

Autot müües võib ilma jääda liikluskindlustuse ettemaksust

«Sõidukiomanik (müüja) peaks kindlustusseltsi pöörduma enne sõiduki müüki ja laskma kehtiva poliisi lõpetada,» kinnitas If kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss. «Seda saab teha ka tuleviku kuupäevaga, nii et poliis jääb veel näiteks mõneks päevaks kehtima. Nii saab uus omanik kuni sõiduki ümberregistreerimiseni liigelda,» lisas Porss.

Milliste puuduste korral saab kinnisvara ostja sõlmitud lepingust taganeda?

Tehingud kinnisvaraga on tänapäeval sagedased – nii mõnigi kord selgub aga alles pärast müügitehingut, et ostetud korteril või majal on varjatud puudused. Kui pärast ostu ilmnevad asjaolud, millest ostja polnud teadlik, ei vasta ostetud kinnisasi müügilepingus kokku lepitud tingimustele. Siis kerkib päevakorda küsimus, kas ja millistel juhtudel saab ostja müügilepingust taganeda või hoopis nõuda müüjalt puuduste kõrvaldamist, kirjutab CKE Kinnisvara büroo juhataja, jurist Birgit Jõgi.
http://www.e24.ee/1231668

Notari nõu: kas kinge või testament?

Kinge või testament? See on küsimus, mida notaribüroos kuuleb vist kõige sagedamini.
Milline on siis õige vastus ja kumb on parem? Esiteks ei tohi notar anda kliendile nõu, kumb on parem, vaid klient peab ikkagi ise otsustama. Kui ei suuda ise otsustada, võib ju ka kodustega nõu pidada – notar peab kliendile selgitama, mis on erinevad variandid ning millised on iga toiminguga kaasnevad tagajärjed. Otsuse teeb aga klient iseseisvalt.
Suurim erinevus kinkelepingu ja testamendi puhul on see, et kinkeleping jõustub kohe, kui osapooled on sellele alla kirjutanud.

Kas saab vabaneda koormavast kohustuse täitmise nõudest?

Lepingu sõlmimisega tekib poolte vahel võlasuhe, kus mõlemad peavad täitma lepinguga kokkulepitud kindla sisuga kohustuse. Reeglina tuleb ühel poolel tasuda hind ehk täita oma kohustus rahalise maksega, teine pool peab tegema aga mingi kindla sisuga soorituse, mis ei seisne raha maksmises. Probleeme esineb praktikas mõlema kohustuse korrektse täitmisega.
http://www.raamatupidaja.ee/?PublicationId=24cec919-a38b-40a4-b31c-978cc...

Kas majanduskriis annab võimaluse kergendada lepingulisi kohustusi?

Kuuleme pidevalt jutte uuest lähenevast majanduskriisist, mis tõotab tulla hullem kui eelmine. Ettevõtete juhid murravad pead, kas sõlmida pikaajalisi lepinguid. Kui sõlmida, siis millistel tingimustel?
Kardetakse, et majanduskriis pöörab tornaado kombel kõik pahupidi ja selle tulemusel muutub lepingupoolte kohustuste vahekord drastiliselt.
Kuidas käituda olukorras, kus juba sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste vahekord on muutunud selliselt, et ühel poolel tuleb maksta kõrget hinda pea väärtusetu asja eest?

Tea rohkem - käendus- ja garantiilepingud

Käendus ja garantii on tsiviilkäibes tunnustatud rahaliste kohustuste tagamise liigid, mille ühiseks üldiseks tunnuseks on, et võlgniku kohustuse täitmise eest vastutab lisaks kohustatud isikule ka keegi kolmas isik.
Praktikas esineb vigu käendus- ja garantiilepingute sõlmimisel. Vead lepingus võivad omakorda kaasa tuua mitmeid negatiivseid tagajärgi nii tagatise andjale kui ka võlausaldajale. Käesoleva artikli eesmärk on selgitada käendus ja garantii tähendust ning juhtida tähelepanu mõningatele aspektidele nimetatud lepingute sõlmimisel.

Põhjendamiskohustusest viivise vähendamise nõude puhul

Lepingulistes suhetes on viivise kohaldamine üks levinumatest õiguskaitsevahenditest, mida kohaldatakse juhul, kui kohustatud pool viivitab oma rahalise kohustuse täitmisega. Seadus näeb iseenesest ette viivise määra (VÕS § 113), kuid pooled võivad alati kokku leppida ka sellest erinevas määras (sh kõrgema määra kohaldamises). Siinjuures ei saa tähelepanuta jätta, et seadus lubab kohustatud isikul nõuda ka viivise vähendamist. Seoses viimatiöelduga on ka Kaubanduskoja liikmed korduvalt uurinud, kellel lasub tõendamiskoormis viivise vähendamise nõude korral.

Veelkord lepingust taganemisest

Lepingut sõlmides on poolte tahe ja mõtted suunatud arusaadavalt tulemusele, mida kumbi pool saavutab lepingu nõuetekohase täitmise korral. Siiski tasub enne „käte löömist“ rahulikult läbi mõelda ka negatiivne stsenaarium juhuks, kui mistahes põhjusel ei õnnestu lepinguga kokkulepitud tulemust osaliselt või täielikult saavutada. Hiljutine kohtulahend (3-2-1-104-11) juhib taaskord tähelepanu sellele, kui oluline on lepingus täpsustada lepingu lõpetamise tingimusi ning aluseid, millal võib lugeda poolt huvi kaotanuks lepingu täitmise vastu.

Kuidas kaitsta ennast pahatahtliku võlausaldaja eest laenu tagastamisel

Kehtiva õiguse kohaselt on laenusaajal kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Praktikas aga ei ole võõras olukord, kus võlgnik tagastab laenu sularahas ning laenu tagasi maksmise kohta võlausaldajale ei jää maha ainsatki märki.
Eelkirjeldatud olukord annab pahatahtlikule võlausaldajale võimaluse väita, et laenusaaja kohustus on jätkuvalt täitmata ning nõuda alusetult laenusumma mitmekordset tagastamist. Pahatahtliku laenuandja vastu saab võlgnik ennast aga kaitsta.