TLS

Töövaidlused: katseaja kohaldamine ja töölepingu lõpetamine katseajal

Uus töölepingu seadus on toonud kaasa muudatusi katseaja kohaldamise ja töölepingu ülesütlemise korras seoses katseaja eesmärgi mittetäitmisega.

http://www.raamatupidaja.ee//default.aspx?publicationid=488e68a4-3e49-42...

Konkurentsipiirangu kokkulepped - vana vs uus töölepingu seadus

Vana töölepingu seaduse ajal sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepped ei pruugi enam omada õiguslikku jõudu peale uue töölepingu seaduse jõustumist, kirjutab advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas vandeadvokaat Karl Haavasalu.

http://www.raamatupidaja.ee//default.aspx?publicationid=dd0ed8d5-8bb4-4e...

Konkurentsipiirangu kokkuleppest

öölepingu seadus (TLS) sätestab tingimused töösuhte jooksul ja selle järgselt kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe kohta (TLS § 23-27).
Töölepingu pooled võivad kokku leppida, et konkurentsipiirang kehtib ainult töölepingu kehtivuse perioodil. Sellise kokkuleppe korral ei lasu tööandjal hüvitise maksmise kohustust.

http://rup.ee/est/too/konkurentsipiirangu-kokkuleppest.html

Populaarse arvutimängu loojad andsid oma tööandja kohtusse

38 praegust ja endist töötajat, kes aitasid luua üht populaarseimat videomängu Call oF Duty, andsid kohtusse oma tööandja, videomängude looja Activisioni. Ajaloo kõige populaarsema mängu Call of Duty: Modern Warfare 2 loojad nõuavad Activisionilt kollektiivselt 500 miljonit dollarit.
...
Firma süüdistas mõlemat konkurentide heaks töötamisest ning nüüd üritavad mõlemad osapooled kohtus mängu autoriõigusi saada.

http://www.e24.ee/?id=257008

Jurist selgitab: Töövõtuleping ja tähtajaline leping

Mul on tähtajaline tööleping (võetud ametisse lapsehoolduspuhkusel töötaja naasmiseni). Kuidas tuleks minuga käituda koondamise olukorras? Kas sellise ajutise lepingu võib lihtsalt nõuete kohaselt ette teatades lõpetada ja kõik? Ja kas peaksin sel juhul saama mingisugust rahalist hüvitist? Või tuleb mind koondada samamoodi, nagu koondatakse tähtajatu töölepinguga inimesi?

http://www.epl.ee/artikkel/575304

EÜL: Õppepuhkuse tasu maksmise aluseks tuleb võtta keskmine palk

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) avaldab nördimust, et ministeeriumid pole suutnud kokku leppida, millest lähtuvalt tuleb töötajatele õppepuhkuse tasu maksta, ning selle asemel teeb haridus- ja teadusministeerium üliõpilastele ettepaneku kohtusse pöörduda.
EÜL on seisukohal, et ministeeriumid peavad õppepuhkuse tasu maksmise küsimuse lahendama kiiremas korras ning vajadusel algatama seaduse muudatuse, mis kõrvaldaks kaheti tõlgendatavuse.

Rahandusministeerium tahab tudengi puhkusetasu kärpida

Segadus on tekkinud mullu suvel jõustunud uue töölepinguseaduse tõlgendamisega ning jänni pole jäänud mitte ainult eraettevõtted, vaid ka riik ise. Nimelt on rahandusministeerium tegelemas ühe riigiteenistuja tõstatatud juhtumiga, kus teenistuja soovib lõputöö kirjutamiseks saada kuni 30-päevast õppepuhkust, millest esimesed 20 päeva tasustataks keskmise töötasuga ja ülejäänud kümme päeva oleks tasustamata puhkus.

Ületunnitöö tegemise kokkulepe

Ületunnitööd ja selle tasustamist reguleerib TLS § 44.
Ületunnitöö on töötamine üle kokku lepitud aja, milles tööandja ja töötaja on vajaduse tekkimisel igakordselt eraldi kokku leppinud. Ületunnitöö ei saa olla planeeritud. Tegemist on olukorraga, mis on erakorraline ja ajutine.

http://www.rmp.ee/toooigus/naidis/9594
(lugeda saavad rmp.ee registreerunud kasutajad)

Jurist selgitab: Tööaja ning palga muutmine

Töötan poole kohaga, palgamäär on 2200 krooni kuus. Tööandja sõlmis minuga detsembris kokkuleppe, et sel aastal on 11 päeva tasustamata puhkust. Seega igas kuus üks tasustamata vaba päev, v. a. puhkusekuul. Tasustamata päeva tõttu kaotasin töötasus 110 krooni ja kätte sain 2090 krooni. Kas töö-andjal on õigus maksta poole kohaga töötamise eest riigi poolt kehtestatud alampalga määrast väiksemat palka? Kas rolli mängib ka töötaja poolt allkirjastatud kokkulepe, kuigi töötaja ei osanud sellele detsembris vastu vaielda?

Millal sõlmida tööleping, millal muu võlaõiguslik leping?

Vandeadvokaat Heili Haabu kirjutab majandusportaalis www.e24.ee, et äriühingud seisavad järjest sagedamini küsimuse ees, kas teenuste saamiseks füüsiliselt isikult peab sõlmima töölepingu või on selle asemel võimalik sõlmida muud liiki leping.
"Muid liiki lepinguid (nt käsunduslepingut, töövõtulepingut) võidakse eelistada põhjusel, et erinevalt töölepingust ei kohusta need tellijat tagama teenuse osutajale kindlat töömahtu ega miinimumtasu ning nende lõpetamine on tellijale lihtsam ja odavam.