Otsing

Valminud eelnõu muudab kogumispensioni süsteemi paindlikumaks

Rahandusministeeriumis valminud seaduse eelnõu muudab kogumispensioni ehk II samba süsteemi pensionifondide tasud ja investeerimispiirangud paindlikumaks ning täpsustab väljamaksete korda. Muudatused puudutavad kõiki 565 000 inimest, kes on tänaseks II sambaga liitunud.

Mullu oli keskmine palk üle 11 000 krooni

Aasta keskmine brutokuupalk oli 2007. aastal 11 336 krooni ja tunnipalk 67,26 krooni, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes tõusis keskmine kuupalk 20,5% ja tunnipalk 21,1%.

Menetlusse võeti eelnõu tulumaksuseaduse muutmiseks

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni 19. juunil algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõuga (302 SE) soovitakse sätestada tulumaksumäär 21%.

Nooremad inimesed soovivad töötada erasektoris

TNS Emori tööandjate maine uuring näitab, et palgatöötajatena leiba teenivatest noorematest inimestest 37% eelistab töötada erasektoris, keskealistest ja vanematest inimestest eelistab ligi 40% töötada avalikus sektoris. Neid, kellel pole vahet kummas sektoris töötada, on vanuserühmades võrdselt ligi 40%.

Siseministeerium

Allikas: 

Valitsus kiitis heaks Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö rakenduskava

Pressiteade nr 6527. juuni 2008Valitsus kiitis neljapäeval, 26. juunil heaks Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi 2007-2013 Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö ühise rakenduskava.Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi 2007-2013 Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö ühise rakenduskava eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide arengut ning edendada nendevahelist koostööd. Rakenduskava on saanud heakskiidu nii Eesti, Läti kui Venemaa valitsuste poolt ja see esitatakse 30. juuniks Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Peale Euroopa Komisjoni poolset kinnitust kutsutakse kolme riigi esindajatest kokku Seirekomitee, kes hakkab tegelema taotluste vastuvõtmise ettevalmistamisega. Taotlusvoorud toimuvad  vähemalt kaks korda aastas. Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö ühise rakenduskava maht on 747,512 miljonit krooni.Toetust saab hakata taotlema näiteks ettevõtluse edendamiseks,  transpordi, logistika ja turismi arendamiseks ning energiakasutuse ja -säästu parandamiseks. Samuti toetatakse kavaga ajaloo- ja kultuuripärandite säilitamist, ühiseid looduskaitsealaseid tegevusi ning koostööd hariduse, kultuuri ja sotsiaaltöö valdkonnas. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler tõi näiteks riikidevaheliste keskkonnauuringute ja -seire läbiviimise ning keskkonnahariduse propageerimise. „Esitada võib ka taotlusi erinevate kultuurimälestiste kordategemiseks. Head näited on Vastseliina ja Irboska kindlused, mis eelmise Eesti-Läti-Vene INTERREG IIIA programmi toetusel  korda tehti,“ lisas minister. Programmis saavad osaleda Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Rapla, Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Tartu ja Jõgeva maakonnad. Koostööprojekte võivad esitada riigiasutused, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, erinevad mittetulundusühendused ja sihtasutused, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning  meditsiini-, kultuuri- ja haridusasutused. Programmi  tehniline sekretariaat asub Riias, lisaks sellele luuakse kaks programmi harukontorit Eestisse ja kaks Venemaale, kes aitavad taotlejaid projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel.   Signe SillasooPressinõuniktel: 6125030; 55547426signe.sillasoo@siseministeerium.ee 

Valitsus plaanib toetada maapiirkondade elanikke elektrivõrguga liitumisel

Pressiteade nr 6426. juuni 2008Valitsus otsustas neljapäeval, 26. juuni istungil esitada riigikogule elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega luuakse võimalused toetada maapiirkondades elavaid inimesi, kelle majapidamises puudub elekter.Elektrituruseaduse eelnõu järgi toetatakse liitumistasude maksmisel hajaasutusega piirkondade püsielanikke, kellel puudub elektrivarustus ja kelle kodu on elukohaks ka rahvastikuregistrijärgselt.Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri kinnitusel on liitumistasu toetus suunatud põlistalude ja -külade säilimisele, et neis jääks alles järjepidev elutegevus ning inimesed ei lahkuks maalt põhjusel, et nende majapidamises ei ole elektrit.Ministri sõnul näeb koalitsioonileping ette maapiirkondade elukvaliteedi tõstmist. Lisaks elektrivõrguga liitumise toetamisele tähendab see ka toetust puhta joogivee kättesaadavuse parandamisele. „Regionaalpoliitiliselt on need olulised sammud, sest tõstavad maal elavate inimeste ja eriti lastega perede elukvaliteeti,“ ütles minister. „Nii ei pea lapsed pimedatel talveõhtutel õppetükke tegema enam petrooleumlambi valguses ega pere mõtlema, kuidas toiduaineid ilma külmkapita säilitada.“Elektrituruseaduses kehtestatud kriteeriumitele vastavate majapidamiste arv Eestis on hinnanguliselt sada, neist lastega peresid on ligi 14. Regionaalministri sõnul eelistatakse 2008. aastal toetuste andmisel peresid, kellel on vähemalt üks alla 18-aastane, taotlejaga kooselav laps. „Tuleval aastal toetatakse võrdsete taotluste puhul eelisjärjekorras pikaajalisi elanikke ning peresid, kus on rohkem kuni 18-aastaseid lapsi,“ ütles Kiisler.Minister toonitas kindlalt, et seaduse eelnõu välistab võimaluse, et elektrivõrguga ühinemise toetust võivad saada kinnisvaraarendajad. Toetus on suunatud kindlatele abivajajatele.Liitumistasu toetuse saamise avaldus koos võrguettevõtjale esitatud liitumistaotluse ja võrguettevõtja liitumispakkumisega tuleb esitada elukohajärgsele vallavalitsusele. Liitumistasu makstakse võrguettevõtjale välja pärast elamu elektrivõrguga ühendamist.Taotlejapoolne omafinantseering on 10% liitumistasu osalt, mis jääb alla 200 000 krooni ja 1% liitumistasu osalt, mis ületab 200 000 krooni. Omafinantseeringu arvestuse aluseks on liitumistasu koos käibemaksu ja liitumise menetlustasuga. Liitumistasu toetust antakse kava alusel, mis koosneb toetuse saajate põhi- ja reservnimekirjast. Nimekirja vaadatakse üle ja uuendatakse vajadusel igal aastal. Toetuse andmise kava kinnitab regionaalminister.Seaduse eelnõu on põhjalikult läbi arutatud võrguettevõtjate esindajate (OÜ Jaotusvõrk), rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.Taotlusi liitumistasu toetuse saamiseks saab esitada kuni 2010. aasta 1. aprillini. 2008. aastal on toetusteks kavandatud 11 miljonit krooni.Signe Sillasoo Pressinõuniktel: 6125030; 55547426signe.sillasoo@siseministeerium.ee 

Valitsus kinnitas KOIT kava Ida-Viru ja Valga maakonna osas

Pressiteade nr 6219. juuni 2008Valitsus kinnitas neljapäeval, 19. juuni istungil kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava lisaks eelnevalt toetatud üheksale maakonnale veel kahe osas.  Lisaks Hiiu, Järva, Lääne, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Viljandi ja Võru maakondadele toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist perioodil 2007-2010 ka 13 Ida-Viru ja Valga maakonna projekti kogusummas 212,4 miljonit krooni. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on seekordses kavas kõige suurem toetus plaanitud Jõhvi uue lasteaia ehitamiseks, milleks kulub ligi 44 miljonit krooni. „Samas on kavas toetusraha eest ehitada või rekonstrueerida mitmeid vabaajakeskuseid, koolimaju ja lasteaedu. Näiteks Tõrva lasteaeda rekonstrueeritakse 15 ning Aseri Vabaajakeskust 16 miljoni krooni eest,“ ütles regionaalminister. Püssi lasteaia renoveerimiseks on kavas ette nähtud 17 miljonit, Iisaku Gümnaasiumi renoveerimiseks ligi 21 miljonit ning Otepää Gümnaasiumi peahoone rekonstrueerimiseke 18 miljonit krooni.Valitsuse tänasel istungil kinnitatud kava sisaldab ka nelja lisaprojekti rohkem kui 29,5 miljoni krooni ulatuses, mis saavad toetust juhul, kui toetatavatest projektidest vabaneb vahendeid. Regionaalministri sõnul on lisaprojektide lülitamine kavasse põhjendatud, sest selle aasta kevadel mitmete kohalike omavalitsuste poolt läbi viidud ehitushanked on võrreldes eelmise aasta kalkulatsioonidega odavnenud. Vabanevad reservid suunatakse sama maakonna teistesse projektidesse. Ülejäänud nelja maakonna – Harju, Jõgeva, Lääne-Viru ja Tartu – investeeringute kava kinnitatakse pärast seda, kui on lahendatud siseministeeriumile laekunud eriarvamused maakondlike hindamistulemuste osas. Mõne maakonna puhul on tõstatatud küsimusi objektide jätkusuutlikkuse või ehitusliku komplekssuse osas. KOIT kava eesmärgiks on parandada kohalike elanike elukeskkonda. „Tahame jõuda selleni, et inimeste põhivajadused oleksid võimalikult hästi tagatud Eestimaa igas paigas,“ ütles Kiisler. „Olemas peavad olema tänapäeva nõuetele vastavad üldhariduskoolid, lasteaiad, sotsiaalabikeskused. Hõredama asustusega piirkondades tahame luua võimalused infrastruktuuri otstarbekamaks kasutamiseks, näiteks koondada olemasolevatesse ruumidesse nii kooli, lasteaia kui raamatukogu.“ Perioodil 2007-2013 saab Eesti Euroopa Regionaalarengu Fondist regionaalarengu programmidele toetust kokku rohkem kui kuus miljardit krooni. Ligi 2,25 miljardit krooni on mõeldud kohalike avalike teenuste arendamiseks. Esimesel perioodil, aastatel 2004-2006, eraldati Euroopa Liidu struktuurifondidest samalaadse meetme toetuseks kokku 465 miljonit krooni. Lõpetatud või töös on 115 erinevat projekti, mille tulemusel saab uue olemise hulk lasteaedu, koolimaju, hoolekandeasutusi ja tänavavalgustussüsteeme. Projektitaotlusi kavasse lülitatud projektide osas asub vastu võtma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) pärast kava jõustumist.Signe Sillasoo Pressinõuniktel: 6125030; 55547426signe.sillasoo@siseministeerium.ee  

Mais registreeriti Eestis 1360 lapse sünd

Pressiteade nr 6116. juuni 20082008. aasta mais koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1360 sünniakti. Mais registreeriti 703 poisi ja 657 tüdruku sünd. Kaksikuid sündis 18 paari, neist viis paari poisse, seitse paari tüdrukuid ning kuus segapaari. Surnult sündis üks laps.Populaarsemad poiste eesnimed olid Martin, Rasmus, Robert, Oskar, Aleksander/Aleksandr, Danil, Maksim. Tüdrukutel pandi enim nimeks Laura, Sandra, Kristiina/Kristina, Sofia,  Anastasia/Anastasija ja Arina.Mais registreeriti kokku 398 abielu, neist 46 vaimulike poolt. Vaimulike poolt sõlmiti Tallinnas 12, Tartumaal 14, Harjumaal, Põlvamaal ja Viljandimaal kolm, Jõgevamaal, Järvamaal, Pärnumaal ja Raplamaal kaks ning Saaremaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal üks abielu. Perekonnaseisuasutustes registreeriti 251 abielulahutust.Regionaalministri käskkirjaga anti mais uus nimi 97 isikule, nendest sai uue eesnime 13, perekonnanime 79 ning ees- ja perekonnanime viis isikut. 2008. aasta mais registreeriti 1402 surma.2007. aasta mais registreeriti 1386 sündi, 365 abielu (neist 33 vaimulike poolt), 295 abielulahutust, 77 nimemuutmist ja 1426 surma.Signe Sillasoopressinõuniktel: 6125030signe.sillasoo@siseministeerium.ee

Kesk-Läänemere programmi raames jagatakse 1,6 miljardit krooni

Pressiteade nr 6012. juuni 2008Reedel, 13. juunil kell 9.30 Tallinnas Glehni lossis toimuval Kesk-Läänemere programmi avaüritusel tutvustatakse toetuste taotlemise võimalusi Eesti, Läti, Soome ja Rootsi vahelise koostöö arendamiseks. Tutvustatava programmi raames toetab Euroopa Regionaalarengu Fond aastatel 2007-2013 Kesk-Läänemere riikide koostööprojekte ligi 1,6 miljardi krooniga. Toetust saab taotleda näiteks ühiste kultuuriürituste, sealhulgas laulupidude korraldamiseks, piirkonda tutvustavate turunduskampaaniate läbiviimiseks, saarte internetiseerimiseks, keskkonnauuringuteks ning uute turismimarsruutide ja transpordikoridoride loomiseks.Regionaalminister Siim Kiisler tõi näiteks väikesadama kordategemise, mis võimaldab juurdepääsu Eesti sadamatele. „Oodatud on ka taotlused, mille eesmärgiks on uuenduslike taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtt,“  selgitas minister.   Raha on võimalik taotleda kolmest programmist: Lõuna-Soome ja Eesti, saarte ja saarestike alaprogrammidest ning Kesk-Läänemere põhiprogrammist. Viimane neist toetab nelja riigi vahelist koostööd. Taotlusi saab esitada kolme kuu jooksul, 18. juunist kuni 18. septembrini. Kõigi projektide omafinantseering peab olema vähemalt 15% kogusummast.  Projekte saavad esitada kohalikud omavalitsused, riigiasutused, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammist on võimalik toetusi taotleda teatud tingimustel ka ettevõtetel. Programmi harukontorid Tallinnas, Mariehamnis, Riias ja Stockholmis aitavad taotlejaid projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel ning jagavad infot kõigi alaprogrammide kohta. Projektid tuleb esitada Turus asuvasse programmi tehnilisse sekretariaati. Lisainfo on kättesaadav Kesk-Läänemere INTERREG IVA programmi kodulehel http://www.centralbaltic.eu ning siseministeeriumi kodulehel http://www.siseministeerium.ee.  Signe Sillasoopressinõuniktel: 6125030; 55547426signe.sillasoo@siseministeerium.ee