Otsing

magistriõppe lõpuaktus

Pöördumine 2007/2008 magistriõppe lõpuaktuse korralduse osas
http://iuridicum.ee/index.php?page=17&action=article&article_id=628

Taxonomy upgrade extras: 

Tulumaks - mida võiks teha aastal 2008?

Kaua tehtud, kaunikene? Lasse Lehis

....kaks lihtsat näidet, millest võib iga lugeja juba ise hakata edasi arvutama ja järeldusi tegema, milliste toimingutega tasuks 2008. aastal kiirustada ja milliseid on kasulikum teha 2009. aastal.
http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=546

Taxonomy upgrade extras: 

Kohtureformimine vajalik!

Lp. eestimaalased, kelle suhtes on kohtud olnud ebaõiglased!
Kohtuinstitutsioon tuleb reformida!
Kaotada kohtuniku eluaegne ametistaatus!
Riigikohus peab menetlusse võtma kõik kassatsioonkaebused, sest muidu ei saa realiseerida põhiseaduses ettenähtud kaebeõigust!
Kohtud peaksid avalikule kriitikale avalikult vastama!
Kutsun üles endaga kontakti võtma, et saaksime ühineda ja midagi ette võtta. Meile pakub abi tuntud jurist, üks vähestest õigusteadlastest, kes ka ei taha nõustuda kohtute allakäiguga!

Ma leian, et kohus on meie riigis vaid nime poolest. Kuidas muidu seletada olukorda, et üle 10 aasta kohut käinuna pole ma sisulist vastust kohtult saanud. Oma tutvuskonnas tean arvukalt analoogseid juhtumeid.
Inimene läheb kohtusse tõesti vaid siis, kui ametnikud ei selgita korralikult seadusi, kui nad lausa valetavad ja keerutavad. Minu juhtum algas 1996.aastal, kui tehti meie suhtes represseeriv otsus, eelmist, aasta varem tehtud otsust samade esemete kohta tühistamata ega ka selgitamata, miks on vaja uut otsust. Otsusel mingeid põhjendusi polnud, kuigi seadused näevad ette, et need peavad olema.Kahe aasta jooksul lubasid ametnikud, et viimane otsus tühistatakse volikogus, aga siis äkki keelduti seda volikogus üldse arutamast. Muidugi oli soov kuskilt õigust saada ja küsida, kuidas ametnikud tohtisid 2 aastat (suuliselt) valetada ja lubada, kirjalikult oli aga üldse jäetud vastamata!?
Pikaajalise kohtutega suhtluse jooksul olen kogenud palju lubamatut käitumist. Nii ei peaks ükski tavainimene käituma, rääkimata kohtunikest. Olen tuvastanud, et kohtutel on küll päris ükskõik, kas kellegi isiku subjektiivseid õigusi rikutakse või ei. Ilmekalt näitab seda vastasadvokaadi väide kohtus, et ta ei saa aru, kuidas poole kodu äravõtmine kahjustab inimese huve. Kohus paistis selle advokaadiga nõus olema, aga nüüd on see advokaat ülendatud riigikohtunikuks!
Alguses lootsin, et tegemist on lihtsalt arusaamatustega. Teadsin, et peaks toimima mõistliku aja printsiip. Endale mõtestasin selle nii lahti, et kui ma näiteks 5 aastat käin kohut, siis hakatakse kohtupoolset huvi tundma, et milles asi. Ja et niisuguse “eneseanalüüsi” käigus selgubki, et kaebuse sisulise küljega pole veel tegeldud, et kohtud ise avastavad oma vead!! Nüüd olen aru saanud, et niisugune venitamine on kohtute taotluslik metoodika ja vigu kohtud enda arvates ei teegi.
Riigikohtu lahendites on kirjas, et halduskohtunikud peavad aitama lihtinimesel leida kõige ökonoomsema tee oma kaebeõiguse tagamiseks. Inimene pöördub kohtusse, soovides teada saada, kas sel ja teisel ja kolmandal alusel on mingi otsus seadustele vastavalt välja antud. Inimene soovib teada kohtu seisukohti oma kaebuses esitatud seisukohtade suhtes, et kas kohus nõustub nendega või lükkab siis toetudes seadustele need ümber. Nüüdseks olen kogenud, et kohtute käitumine on väga traditsiooniline ja konservatiivne, ja mingit arengut ma kümne aasta jooksul märganud ei ole.
Halduskohus tavaliselt ei uuri mingeid tõendeid, vähemalt kaebaja omi mitte. Seaduse üldisest mõttest ei lähtu, kaebaja motiveeritud väiteid ümber ei lükka, aga ometi kaebust ei rahulda. Ringkonnakohus reeglina kinnitab, et 1. astme kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja nemad ei hakka selle põhjendusi (mida tegelikult ei olnud!) üle kordama. Ja riigikohus teatab, et menetlusse võtmine ole ilmselt põhjendamatu!.
Mäletan, kui esimest korda kassatsioonkaebuse kirjutasin. Mõtlesin, et kui menetlusse ei võeta, saan vähemalt täpselt teada, mis alustel. Aga riigikohus isegi ju ei põhjenda midagi, kuidas siis üldse kohtusüsteemi kaudu saab inimene nõuda, et ametnikud annaksid välja ainult põhjendatud otsuseid! Ja mida koormavam mingi otsus inimesele on, seda põhjalikumalt tuleks motiveerida! Aga see seadus eksisteerib tihtipeale vaid paberil!! See, et riigikohus ei võta asja menetlusse, on ju puhas häbematus! Kassatsioonkaebuses on ju väited, mille kohta oleks vaja kohtu arvamust, mis õigusega kohus oma arvamust ei avalda? Mulle tundub, et ainult viitsimatusest! Inimesel on ju põhiseadusega antud kaebeõigus, aga kui menetlusse ei võeta, ei saa kaebeõigust realiseerida! Mis kaebamine see on, kui kaebusele sisulist otsust ei saa?
Imelik on veel advokaatidega seonduv. Riigikohtu lahendites on kirjas, et ametnikud peavad suutma oma otsuseid reeglina ise põhjendada, aga ometi ei keela seadus omavalitsust omaenda inimese vastu, kelle huve peab omavalitsus kaitsma, advokaati palgata! Kas pole silmakirjalik ja ülimalt ebaõiglane, sest seadustele vastavate otsuste tegemine on ju ametnike otsene tööülesanne, nad saavad ju selle eest riigi käest palka! Ma saan veel aru, kui juristiga konsulteeritakse enne otsuse välja andmist! Aga et otsus tehakse ja siis ei suudeta seda ise selgitada!! Siin on ilmne ebaõiglus ka veel seetõttu, et ametnik palkab advokaadi riigi raha eest, aga inimene peab oma sissetulekust leidma, millega advokaadile tasuda! Juristide ringkaitset on paljud kogenud juristid kinnitanud, ja nii ei olegi kohtust inimesel palju loota. Sest otsused tehakse jõupositsioonilt ja omavalitsust kaitsvad advokaadid räägivad mis pähe tuleb, sisulist arutelu kohtus ei toimu!
Kuidas muidu seletada asjaolu, et üle 10 aastase kohtupraktika jooksul ei ole ma sisulise aruteluni jõudnud? Nüüd väidangi, et kohtunike töövõtted on lausa alatud. Selle asemel, et tõesti seaduste piires inimest aidata, kaitseb kohus ametnikke igal juhul. Kohtuotsused võivadki ainult mõttetusi sisaldada, keegi neid ju ei kontrolli ja keegi nende eest ka ei vastuta. Kohtunikud ei tunne ise seadusi, küsivad inimeselt istungil rumalaid küsimusi, tõendades sel moel, et nad pole üldse materjalidega tutvunud. Kohtunikud abistamise asemel eksitavad inimesi, minul on korduvalt soovitatud mingi uus avaldus teha, ja kui siis teen, vastab too kohtunik, et niisugune avaldus ei olevat seadustega kooskõlas. Siis on kohtunik ise, ilma kaebaja soovita, määranud mingi ekspertiisi tegemise asjas, mille suhtes ekspertiis pole võimalik, mõne aja pärast ise selle ekspertiisi nõude tühistanud , viidates kaebaja vastuseisule vms. Kohtunike peamine soov paistab olema protsesside venitamine ja igasuguse kohtusse kaebamise isu äravõtmine.Ka on esinenud, et kohtunik protsessi ajal küsib vastasadvokaadilt nõu seaduste rakendamise kohta! On ju selge, et pooltel on seaduste rakendamise osas eriarvamused, ühe poolega nõupidamine saab viidata ainult kohtu kallutatusele!
Olen paljudele instantsidele püüdnud kurta mõttetute kohtuotsuste üle, kõik on väitnud, et nemad pole pädevad ja nii ei saagi keegi kohtuotsuseid muuta. Ka kohus ise mitte, sest kui ükskord on menetlusse võtmata jäetud, siis on see lõplik. Kas me vajame nii kramplikku süsteemi, milles isegi kõik valed peavad kestma jääma, mis sest, et ammu on avastatud, et kuningas on alasti?
Olen püüdnud ajakirjanduses probleemi lahata, aga vähestele avaldatud repliikidele pole mitte ükski jurist reageerinud, keegi pole isegi imestanud, et tegelikult on meie kohtusüsteem Potjomkini küla!? Sest näiteks kohtute esimees vastutab küll kütte, küll töötajate värbamise konkursside eest, aga sisuline töö on jäetud täiesti kõrvale! Prokuratuur soosib niisugust olukorda, eks nemadki ole üks ringkaitse lüli!Kohtulahendid ise ja prokuratuuri vastused on valet täis, millist õigust niisugusest institutsioonist on võimalik saada?
Kui vahel saadki ühe tubli ajakirjanikuga jutule ja ta leiab, et peaks avalikustama kohtu kriitikat, siis mõni toimetaja, kelle käest asi enne peab läbi käima, keelab avaldamise ära. Kohtukriitikale on ajalehtedes väga vähe ruumi! Sõnavabadus on, aga ajakirjandus tihti ei pea kohtu teemasid oluliseks! Ja tõesti, vähene ilmunud kriitika on igasuguse vastukajata adressaatide poolelt!
Nii ongi välja tulnud, et inimene on riigi ees väga kaitsetu, kuigi riik on ju selleks, et oma inimesi hoida! Riik oma võimuaparaatide abil hoopis represseerib inimesi, avaldab survet ebaõiglaste kohtuotsuste näol leppida ülekohtuga!!
Kutsun üles kõiki inimesi, kellel on olnud analoogilisi juhtumeid kohtuga suheldes ja kellele on adresseeritud täiesti mõttetuid kohtuotsuseid, võtma minuga kontakti! Palun väga selget ja lühidat protsessi kirjeldust ja kohtuasjade registreerimisnumbreid. Mulle on tuntud jurist lubanud, et tutvub Teie esitatud materjalidega, et kujundada oma arvamus nende osas. Kui meile koguneb 10-20 potentsiaalset mõttetut kohtulahendit, siis kõigi materjale saatnute nimel pöördume riigijuhtide poole ühise avaldusega. Riigile ei ole vaja kohtuid, kes ei tee tööd või teevad praaki, toodavad ülekohut juurde.
Lugupidamisega ja kõigilt pettunutelt andmeid oodates Eha Nõmm, üks, kes on asjata raisanud palju energiat, aga pole 10 aastaga sisulist vastust oma probleemile saanud.
eha.nmm@gmail.com

Riigihanke vaidlustamise korra põhiseaduspärasus

http://www.riigikohus.ee/vfs/727/Ettekanne_RK_10_06_08.pdf
Riigikohtu esimehe Märt Raski ettekanne Riigikogu 2008. aasta kevadistungjärgul
10. juuni 2008

22. ... RHS nähakse ette vaidlustuse esitamise võimalus Riigihangete Ameti juures asuvale vaidluskomisjonile ja sama seadus näeb ette ka edasikaebamise korra vaidluskomisjoni otsuse peale ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtus kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud apellatsioonikaebuse läbivaatamise korda riigihankeseaduses sätestatud erisustega, mis ei asenda esimese astme kohtu menetlust, vaid kontrollib apellatsioonikaebuse raames vaidluskomisjoni otsuse õigsust. Halduskohus ei ole esimese astme kohtuna pädev läbi vaatama nimetatud vaidlusi, millest saab järeldada, et esimese astme kohtumenetlus riigihanke vaidlustes puudub. Selline menetluskord ei ole kooskõlas põhiseaduse § 15 nõuetega, kuna isiku kaebus tuleb kohtus arutusele alles apellatsiooniastmes.
..
25. Kõik seadused on põhiseadusega kooskõlas seni kuni neid pole põhiseadusvastaseks tunnistatud. Ma ei soovi siinkohal hakata ette ennustama Riigikohtu võimalikku lahendit põhiseaduslikkuse järelevalve vaidluses, kus keegi menetlusosalistest vaidlustab riigihanke seaduse põhiseaduspärasuse just kaebuste läbivaatamise aspektist, kuid soovitan Riigikogul esitatud probleemidele teravdatud tähelepanu osutada, et vältida võimalikku majanduslikku kahju, mis võib tekkida riigihangete seaduse kaebemenetluse põhiseadusevastaseks tunnistamise korral.

Taxonomy upgrade extras: 

elatisabi.ee

Leidsin ühe toreda veebile - www.elatisabi.ee , mis aitab esitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisnõudes. Tuleb täita veebivorm, tasuda teenustasu 190+km ning avaldus allkirjastada.

----
Elatisabi on riigi poolt makstav lühiajaline toetus 4500 krooni ulatuses lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust
Elatisabi maksab riik 4500 krooni ulatuses (90 päevaks, makstakse osade kaupa) vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12904627
Elatisabi seadus

http://www.just.ee/27729
Uus seadus võimaldab üksikvanemaile elatisabi
21. veebruar 07

Taxonomy upgrade extras: 

käive- avalik või salajane?

Kas firma on kohustatud rendile andjale oma käivet igakuiselt, päevaselt avalikustama või võib sellest ka keelduda!

Justiitsministeerium

Allikas: 

Uus eelnõu parandab ettevõtjate konkurentsivõimet Euroopa Liidus

Uus eelnõu parandab ettevõtjate konkurentsivõimet Euroopa Liidus

Justiitsministeerium saatis ministeeriumidele ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks eelnõu, mille eesmärgiks on luua uus ühinguvorm, mis parandaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet Euroopa Liidus.
...
Eelnõu ja sellega seotud materjalidega saate tutvuda internetiaadressil: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/08/1003&forma...

Justiitsministeerium toetab kuriteoennetuse projekte ligi 1,5 miljoni krooniga

Justiitsministeerium toetab kuriteoennetuse projekte ligi 1,5 miljoni krooniga

Ettevõtja, aita luua endale paremat õiguskeskkonda!

Ettevõtja, aita luua endale paremat õiguskeskkonda!