KÕKi juristid rääkisid KUKU raadios kallasrajast

23. märtsil KUKU raadio eetris olnud „Ilmaparandaja“ saates tutvustasid KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus kallasraja temaatikat. Jutuks olid kallasrajaga seotud õigused-kohustused, praktikas esinevad probleemid ja võimalikud lahendused.
http://www.k6k.ee/k6k/uudised/k6ki-uudised/koki-juristid-raakisid-kuku-r...

Kopli Arenduskeskuses on avatud tööõigusabi konsultatsioonipunkt

Kõiges, mis puudutab tööandja ja töötaja vahelisi suhteid, ka töövaidlusi, annavad esmaspäeviti kl 09- 11 ja kolmapäeviti kl 12- 16 Kopli ettevõtlusinkubaatori ruumides nõu METI personaliabi OÜ töötajad Tiit Kruusalu ja Merike Michelson, kelle erialane kogemus ulatub tagasi aastasse 1995.
http://www.tallinn.ee/est/Kopli-Arenduskeskuses-on-avatud-toooigusabi-ko...

Kas ja kuidas võib eraettevõtja salvestada telefonikõnesid?

Märtsikuises Äripäeva “Käsiraamatu autor annab nõu” rubriigis kirjutas “IT juhtimise käsiraamatu” kaasautor Ave Piik:

“Isikut tuvastada võimaldavad kõnesalvestised on seaduse kohaselt isikuandmed. Seepärast peab ettevõtja telefonikõnede salvestamisel järgima kõiki seadusest tulenevaid isikuandmete töötlemise nõudeid.

Justiitsministeerium ootab arvamusi korteriomandi- ja korteriühistu seaduse eelnõule

Justiitsministeerium ootab veel selle nädala lõpuni arvamusi ja ettepanekuid uuele korteriomandi- ja korteriühistu seaduse eelnõule, mille eesmärgiks on muuta korteriomandi valitsemine selgemaks ja korteriühistu tegevus läbipaistvamaks.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul puudutab eelnõu väga paljusid inimesi, kuna muudab korteriomandiga seotud küsimused igaühele selgemaks ja lihtsamaks.
..Eelnõuga asendatakse aastaks 2016 tänased korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused.

2011. aasta rahva ja eluruumide loendus

011. aastal toimub Eestis üheteistkümnendat korda rahva ja eluruumide loendus. Selle käigus loetakse üle kõik Eesti püsielanikud ja eluruumid. Rahvaloendus on ainus uuring, mis annab põhjaliku statistika selle kohta, kui palju on Eestis elanikke, millistes piirkondades ja tingimustes me elame ning millised me oleme. Need teadmised on Eesti tuleviku kavandamise jaoks üliolulised.
Rahvaloendus kestab kokku kolm kuud ning see toimub kahes osas:

Elukoha registreerimine muutub lihtsamaks

Aastavahetusel jõustuvad rahvastikuregistri seaduse muudatused, millega lihtsustub elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise protseduur.
Praegu on inimesel võimalik esitada elukohateade kohalikule omavalitsusele kas isiklikult kohale minnes, posti või e-teenusega. 1. jaanuarist alates võib elukohateate esitada ka teistes ametiasutustes, näiteks maavalitsuses, sotsiaalkindlustusametis, notari juures muu menetluse käigus.

Kuidas kaitsta ennast pahatahtliku võlausaldaja eest laenu tagastamisel

Kehtiva õiguse kohaselt on laenusaajal kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Praktikas aga ei ole võõras olukord, kus võlgnik tagastab laenu sularahas ning laenu tagasi maksmise kohta võlausaldajale ei jää maha ainsatki märki.
Eelkirjeldatud olukord annab pahatahtlikule võlausaldajale võimaluse väita, et laenusaaja kohustus on jätkuvalt täitmata ning nõuda alusetult laenusumma mitmekordset tagastamist. Pahatahtliku laenuandja vastu saab võlgnik ennast aga kaitsta.

Maksu- ja Tolliamet ei pea Wikimedia Eestit heategevuslikuks MTÜks

Selle aasta suvel esitas MTÜ Wikimedia Eesti taotluse enda kandmiseks tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute, sihtastuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Sinna saamiseks peab vastama mitmetele tingimustele. Ühing peab tegutsema avalikes huvides, olema heategevuslik, mitte tegelema ülemäärase ettevõtlusega, pakkuma teenuseid peamiselt tasuta jne. Me arvasime, et me oleme igati sobilikud.
http://wikimediaeesti.wordpress.com/2011/11/28/heategevuse-toeline-tahen...

Prokuratuur ohtlikest kaevudest: maaomanikud peaksid kinnistuid tundma

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross soovitab inimelude säästmiseks ja hilisema kriminaalsüüdistuse vältimiseks kinnistuomanikel neile kuuluval maal asuvaid ohte tundma õppida.
Sel aastal on Eestis toimunud kuus õnnetust, kus ohver on pahaaimamatult kukkunud katmata või halvasti kaetud ja märgistamata kaevu. Vaid ühel juhul on see kaevu kukkunule lõppenud õnnelikult, viiel juhul on õnnetusega kaasnenud inimese surm.

Kolmveerand äriühingutest elab ikka veel krooniajas

Oktoobri kuu seisuga on ligikaudu 75% kõigist äriühingutest äriregistris veel kroonides märgitud osa- või aktsiakapitaliga ning kõigest veerand on esitanud osa- või aktsiakapitali eurodes. 2011. aasta lõpuni saab seda muudatust veel sisse viia tasuta.